Printsi poole teel

Kas inimene saab olla liiga kohal? P?ris l?pp-peatuses ja -punktis? Kohe nii kohal, et enam ei kiusa ?kski uudishimu ega igatsus? Pistad varbad sooja merre ja oled ?nnelik. Keha tunneb, et ilus on olla. Eks on pikk maa tuldud ka, et kohale j?uda. Monacosse. „Kas kobe steik sobib?” k?sib minu Prantsuse S?ber restoranis. Noogutan. Kui kelner taldriku imepisikese lihat?kiga mu ette asetab, m?tlen, et see riik on ikka tilluke k?ll ja nende m?istes kobe lihat?kk on eestlase arusaamade j?rgi suisa mikroskoopiline. S?ber vaatab mind ootus?revalt, nagu vaadatakse inimest, kellele on just avatud uks p?hamusse. Laual on lihamaailma tipp: Jaapanis ?llega joodetud ja sakega masseeritud veise lihast Kobe steik. N?ukogude Liidus oli iga piiripunkt vabasse maailma kui uks p?hamusse. Tolle ukse taga, oma arvatavas l?pp-punktis avastasid aga ?sna tihti, et oled j?udnud valesse kohta v?i vale inimesega. See iseendas reisimise raamat pakub m?tisklusi, elamusi ning m?lestusi, mille taustaks on autori lapsep?lvest p?rit unistus printsist. Ja kaugest maast Monacost. Ka leiavad siit teeviitu Monacos uitajad v?i uitamisest unistajad.