100 p?hjust minna Belgiasse

?igupoolest peakski alustama vist sellest, et belglast kui rahvust pole ?ldse olemas, kirjutab Hanna Miller oma arvukate fotode ja veel arvukamate l?busate igap?evaelu seikadega teejuhis Belgia kultuuri, arhitektuuri, ajalukku, t?nap?eva ja k??ki. K?ll on aga olemas Belgia Kuningriigi kodanikud, keda nimetatakse belglasteks. Pole olemas ka belgia keelt, v?hemalt korrek- tses lingvistilises t?henduses mitte. K?ll aga on vaieldamatult olemas kodumaa-armastus ning v?hemalt osal elanikkonnast tugev soov s?ilitada status quo ?d ehk siis Belgia Kuningriiki selle praegusel kujul. Umbes kaksk?mmend aastat tagasi esmakordselt Br?sselisse sattudes j?ttis see linn mulle veidra mulje. Otse kesklinnas v?is n?ha r??mas ja lagunevaid fassaade, mahaj?etud maju, katkisi aknaid. See k?ik oli kuidagi s?rrealistlik ja kohati tekkis tunne nagu oleks siin s?da alles „eile l?ppenud“. See tunne tuleb vahel tagasi veel t?nagi, vaatamata moodsale Br?sseli Eurokvartalile, kus ehitus ja remont vist kunagi ei l?ppe. Ometi j??b kripeldama tunne, et sel maal on pakkuda rohkem kui n?itab t?navapilt ja poliitikauudised, on oma peidus pool… On belglaste endi elu, mida tahaks n?ha ja kogeda, veidigi tundma saada, olgu v?i riivamisi. See v?lismaalaste igip?line soov mistahes maal… Ning siis see v?imalus avanes – ja avaneb k?igile. Hanna Miller on hetkel Belgias elav eestlannast reisikirjanik ja – ajakirjanik, t?nu kelle viimastel aastatel ilmunud k?mnete ajakirjaar- tiklite on Belgia eestlastele tuttav mitte ainult l?bi Euroopa Parlamen- di ja poliitikute tegemiste. Varem on Hanna Millerilt ilmunud raamat “Viini fassaadide taga. Autoga Austrias”.