Alutaguse metsades

Autori matkam?lestused Virumaale 1935 aastast. […] „Olen ikka asja peal v?ljas ja s?idan ka huvi p?rast. Tahan tundma ?ppida, kuidas elatakse mitmes paigas meie kodumaal, ja sellest p?rast noortele, kes alles v?he k?inud ja n?inud, jutustada.” Vanamees ei vasta alul midagi, kobab m??da taskuid, v??nab tugeva plotski, siis ?tleb juba palju s?bralikumalt: „Ah selle peal siis oled v?ljas. Aga kevadel k?isid siin laiade p?kstega noormehed, ?tlesid ajalehe juurest olevat, kl?psutasid ?lesv?tteid teha ja k?sisid veidraid k?simusi. Et laulaksime neile ette m?ne parvemeeste laulu. Kas laule maailmas v?he – otsigu raamatuist v?i laulikuist. Parvetamist?? ei ole laulupidu ega pulmap?ev, et siin eri laulud peavad olema. Leivateenistus nagu iga teine t??. Seda tehakse leiva p?rast, mitte l?bu p?rast. K?lat?drukud k??ritavad heinamaal loogu v?ttes ka laulu, noor inimene laulab igal pool, ega ta siis t??d laulu p?rast tee. Elu n?uab, k?ht n?uab, riiet tahad saada, peavari olgu sul pea kohal. Peab vist julge ja osav olema, k?siti. Muidugi pead tundma oma t??d, m?istmata ei saa midagi teha ei parvetamisel ega mujal. Kas m?nikord ka vette kukutakse? Lapsed on need linnainimesed ja ajalehemehed. Muidugi tuleb ka seda ette. Teedki k?ies kukub inimene, miks siis mitte parvel. Ime, et ta veel seda ei k?sinud, kas parvemehed vette kukkudes ka m?rjaks saavad. He-he…” […]