Armun?ljas

Markii suudles neiut meisterlikult ja kirglikult. "Homme," ?tles ta, "viin ma teid oma maamajja. Seal olete te kaitstud ja mitte keegi ei sa teid enam solvata ega r?nnata." Aramintale tundus, nagu oleks j?ine k?si tema s?dame ?mbert kinni v?tnud ja seda aeglaselt pigistanud. Hoolimata noorusest ja kogenematusest m?istis ta t?ielikult markii s?nade t?hendust. "Kas te… palute mind…" alustas ta lauset, kuid ei suutnud l?petada. "Ma pakun teile oma kaitset, Araminta. Te saate minu omaks ja me saame koos v?ga ?nnelikuks." alulise teadmisega, et markii soovis teda vaid oma armukeseks, p?genes Araminta h?bistatult aiast.