Dekameron

Itaalia renessansiajastu ?he suurima kirjaniku Giovanni Boccaccio novellikogu. Olgu need novellid millised tahes, nad v?ivad kahju tuua ja kasulikud olla nagu k?ik muudki asjad, ikka selle j?rgi, missugune nende kuulaja on. Kes ei teaks, et inimestele on vein Cinciglione, Scolajo ja paljude teiste arvates v?ga hea asi, kuid kahjulik sellele, kes palavikus on? Kas me hakkame n??d ?tlema, et vein on halb, kuna ta on kahjulik neile, kes palavikus viibivad? Kes ei teaks, et tuli on surelikele v?ga kasulik ja koguni h?datarvilik? Kas me hakkame n??d ?tlema, et tuli on halb, sest ta p?letab maju, k?lasid ja linnu? Ka relvad kaitsevad neid, kes tahavad rahus elada, ja ometi toovad nad sageli inimestele surma; iseenesest pole nad kahjulikud, k?ll on aga nad seda inimeste t?ttu, kes neid kurjasti tarvitavad. Rikutud aruga inimene ei m?ista ?htki s?na kainelt ja nagu tal mingit kasu pole s?ndsatest s?nadest, n?nda saavad s?nad, mis ehk p?ris s?ndsad pole, ?ige aruga inimest sama v?he m??rida kui pori p?ikesekiiri v?i maa peal olev mustus taevailu. Millised raamatud, millised s?nad, millised t?hed on p?hamad, ?llamad, auv??rsemad kui p?hakiri? Kuid eks ole olnud k?llalt neid, kes seda valesti t?lgitsedes ennast ja teisi hukatusse on viinud? Iga asi iseenesest on millekski k?lblik, kuid halva tarvitamise juures v?ib ta paljudele kahju tuua. N?nda on lugu ka minu novellidega. Kes neist halba n?u v?i halba eeskuju l?heb otsima, see v?ib sealt ka takistamatult leida seda, mis vahest tas endas juba enne olemas oli, ja ta hakkab seda sealt v?lja pigistama ning kiskuma. Kes aga neist novellidest head vilja soovib saada, selle eest ei hoia nad midagi varjul, ja nad on ka alati tulusad ning s?ndsad, kui neid lugeda ?igel ajal ja niisugustele inimestele, kelle jaoks nad on jutustatud. Kes peab lugema issameiet, tegema vorsti v?i k?psetama kooki oma pihiisale, see j?tku nad sinnapaika: nad ei jookse kellelegi j?rele ega sunni ennast kellelegi peale, olgugi et vagatsejad vahetevahel selliseid asju ise r??givad ja ka teevad.