Kalevipoeg 2.0

Me k?ik oleme pidanud lugema „Kalevipoega“ kohustusliku kirjandusena. Tavaliselt ongi see j??nud ?heks pealesunnitud ja igavaks raamatuks, sest igiammuse kangelase v?itlused muistsete sortside ja sarvikutega j??vad t?nap?eva inimesele kaugeks. „Kalevipoeg 2.0“ on eepose uus, moodne versioon. T?elises 21. sajandi rahvuseeposes on sarviku asemel kuri pangah?rra, sortside asemel zombid ning tuuslarid on oma koha loovutanud bemmimeestele ja Soome suusah?ppajatele. Uus Kalevipoeg ise on k?vem action-kangelane ja naistemees kui Chuck Norris ja James Bond kokku! „Kui sa pole seni suutnud Kalevipoega l?bi lugeda, siis on „Kalevipoeg 2.0“ just sinu jaoks. Sest „Kalevipoeg 2.0“ on veelgi halvem, venivam, jaburam, kohmakam, t?lgastavam kui tema kauge eelk?ija. Seega: eestlane, kes ei loe „Kalevipoeg 2.0“ l?bi, on n?rk eestlane ja v?hendab meie suurep?rast kirjaoskuse protsenti.“ Contra, Urvaste rahvalaulik „Kalevipoeg 2.0“ autor Kristian Kirsfeldt on noor reklaamitegija. Ta on meid m?jutanud j?rjekindlalt l?bi televiisori, raadio ja tr?kimeedia. Nii m?nigi k??gimasin, mis kasutamata kapis vedeleb, v?i riidehilp, mis ainult poes selga passis ja kodus ?udne tundub, v?ib olla hangitud tema tehtud reklaamide uimas. Tegemist on niisiis ohtliku isikuga selles m?ttes, nagu seda on k?ik reklaamitegijad – need on t??bid, kes loovad joovastavaid reklaame, mis panevad tarbima asju, mida kaine peaga ?kski tervem?istuslik inimene ei ostaks. „Kalevipoeg 2.0“ aga ei m?? midagi muud peale iseenda. Autor on kirjutanud uuseepose „Kalevipoeg 2.0“ peegelpildina Eesti elust. „See on praeguse hetke sn?p?ott Eestist ja tema inimestest, vaadatuna l?bi populaarkultuuri prisma. Ja see prisma on irooniline, mitte aga t?tte-matverelik roosade prillide v?rk,“ kinnitab autor. (Eesti Ekspress, 7. oktoober 2010) Toimetanud Marju K?ivupuu Illustratsioonid Peeter Allik