M?rk

Surmaga silmitsi seistes m?istsin, et ?kski m??t teise ilma minemise kohta ei ole t?ene. Ei olnud valgust tunneli l?pus. Elu ei jooksnud mu silme eest l?bi. M?istsin ainult ?ht, nimelt seda, kui v?ga tahtsin elada. Ma kolisin New Yorki kuu aja eest, et saada parimaks ajakirjanikuks, keda maailm oli kunagi n?inud. Et leida lood, mida polnud veel r??gitud. Ja siin ma n??d olin – Henry Parker, kahek?mne nelja aastane, ?he kuuli kaugusel surmast. Ma ei suuda joosta. Viimase seitsmek?mne kahe tunni jooksul oleme Amandaga ainult jooksnud. Ma olen v?sinud. V?sinud t?e koormat kandmast ja v?imetusest seda kellelegi r??kida. Viie minuti eest olin arvanud, et mul on k?ik selge. Teadsin, et m?lemad mehed – ?ks FBI agent ja teine palgam?rtsukas – tahtsid mu surma, kuid erinevatel p?hjustel. Kui suren t?na, sureb homme veel rohkem inimesi…