Minu Amazonas. J?kke pissimine keelatud!

Amazonase vihmametsa s?gavustes ei elagi rikkumata indiaanlased, vaid evangelistidest usuhullud, kes n?ppavad palmiokstest ehitatud kiriku generaatori jaoks bensiini, kannavad vimma veel s?gavamal metsas redutavate ??rmuslike katoliiklaste vastu ja panevad oma k?lale nimeks New York. Seal pesitseb ka n?ljane vanaema, kes meie p??tud h?rgkonnad salaja nahka pistab. Igap?evaelusse toovad kohalikud m?nusat suminat sellega, et joovad end vanade naiste k??ritatud s?ljejoogist purju ja p?rast kardavad, et valged mehed tulid neilt n?gusid k?ljest ?ra l?ikama. ?hes?naga, seal ikka juhtub. Ning loomulikult ?mbritseb kogu seda sigrimigrit m?stiline loodus, mis haarab endasse ja ei lase enam lahti. Olen end ninast sabani sidunud selle ?geda ja elu t?is maailmaga – n??d viin sinna seiklema ka teisi. K?esolev jutustus aga aitab ehk pigem vaimusilmas Amazonasesse r?nnata. Siin kaante vahel on m?ned lood, mis on aset leidnud seitsme aasta jooksul, mil olen Peruu ja Kolumbia Amazonases elanud ja seigelnud. Ivo T?et?rkin