Minu Costa Rica. Tohtrielu troopikas

Lendan Costa Ricasse otse ?likoolipingist p?rast Hippokratese vande andmist. Olen elevil v?imalusest praktiseerida Kesk-Ameerika suurimas lastehaiglas, kuhu tulin ?heksaks kuuks vabatahtlikuks. V?tan iseenesestm?istetavalt seda, et hakkan t??le arstina. Kohale j?udes selgub, et p?ris nii see siiski ei ole. V?itlen pidevalt, et oma vabatahtliku T-s?rki arstikitli vastu vahetada, kuid selle k?igus ununeb, mille p?rast tegelikult siin olen – tahtsin n?ha v?ikeste inimeste silmi s?ramas. M?ne aja p?rast avaneb mulle siiski ka arstikabineti uks ja saan tohtrirolli sisse elada, unustamata hetkekski seda, mida vabatahtlikuks olemine r?hutab: oluline on n?ha inimestes r??mu, mitte ainult keskenduda haigustele. Costa Rica pakub mulle muudki peale arstielu. Tantsin salsat, vallutan randu ja vulkaane, tutvun merikilpkonnade uue elu imega, ?ritan oma silmaga l?hedalt n?ha laisklooma. Seda maad peetakse ?heks ?nnelikumaks riigiks ja pakun ?ht killukest sellest ?nnest ka lugejale!