Minu Hiiumaa. ?hk l?heb tarvis

Kord astunud K?ina mees m??da teed ja leidnud surnud varese. Mees pistnud varese tasku ja s?nanud: „?hk l?heb tarvis…“ ?hk l?heb tarvis, m?tlesid ka Hiiumaal Soonlepa talukohas varem elanud kokkuhoidlikud inimesed, kes k?ike ise valmistasid, kogusid, korjasid ja t?nu kellele v?iks siin kas v?i oma muuseumi teha. ?hk l?heb tarvis, m?tles ?ks mees ja otsustas ehitada veidra isemajandava keramaja. Seesama mees m?tles, et naistki v?ib tarvis minna, ja nii j?udsin tema tuules mina mandrilt Hiiumaale. N??d m?tleme koos, et ?hk l?heb siinsesse k?rvalisse saarenurka tarvis kultuurielu – Soonlepa m?isalauta j?uavad muusika, teater ja ?hep?evakohvikud. ?hk l?heb meid tarvis, m?tlevad hiidlased, see t?iesti oma n?gu rahvakild, kelle visadus, t??kus ning naljalembus on teada ja tuntud. Kui ??remaastumine hoogustub, kui kivilinna kutsuvad tuled meelitavad, kui ?hendus mandriga on alailma heitlik – kui kaua suudavad hiidlased uskuda, et neid tarvis l?heb…? Nad teevad end aga jonnakalt suure maa inimestele kuuldavaks ega lase oma olemasolu unustada. See mulle nende juures meeldibki. Raamatuga t?histame Eesti 100. s?nnip?eva.