Minu Istanbul. Poolik ja tervik

Kui Istanbul oleks inimene, oleks ta suur, k?hukas, hiljuti taasrikastunud, ?limalt intensiivne ja kohati pealet?kkiv mees. M?ne nurga alt tunduks tema ?armantne profiil ilus, lausa naiselike joontega, kuid teisel pool oleks mitu koledat karvadega s?nnim?rki. Vahel oleks ta mahe ja t??ne, vahel valjuh??lne ja t??tu. Ta oleks inimene, keda sa kas armastad v?i vihkad, kuid kes ei j?ta sind iial ?ksk?ikseks. M?te, et mina, v?rd?iguslane ning p?hendunud tele- ja turundust??taja, koliksin elukaaslase karj??ri tuules Istanbuli, ei mahtunud algul mu maailmapilti. Mida ma seal tegema hakkan? Kas suudan keelt oskamata ja kohalikke olusid tundmata leida sobivat t??d? Lisaks, tunnistan ausalt, oli mul T?rgi ja t?rklaste suhtes hulk eelarvamusi. N??d tean, et tegin ainu?ige otsuse. Me oleme siin olnud v?ga ?nnelikud. T?id ja tegevusi j?tkub ning varsti on mul ka t?rgi keel t?ielikult suus. Istanbulis elatud aastad on laiendanud mu silmaringi ning kasvatanud s?mpaatiat islami kultuuri ja siinse rahva vastu. Olen alati soovinud endale kirjut, seikluste ja v?ljakutsetega elu. T?nan Istanbuli, sest ta on mulle seda heldelt pakkunud. Hille Hanso