Minu Neenetsimaa

Pommiplahvatusest polaarjoonel, porodest ja pohmellist r??kimata Minu jaoks on m?lemal pool polaarjoont Vene Kaug-P?hja ja Siberi piiril, P?hja-J??mere ??res paiknev Neenetsimaa saanud kohaks, mille otsa olen hakanud komistama. Olen sealkandis k?inud viis korda. 1961. aastal l?hati Novaja Zemljal Tsaar-pommiks kutsutud vesinikupomm. L?hkamiseks p??ti leida selline koht, kus kahju oleks v?rdlemisi v?ike – kolm neljandikku m?juringist j?i P?hja-J??merele ja ?ksnes ?lej??nu Euraasia mandrile, Neenetsi- ja Taim?rimaale. Suuri asulaid see niiviisi ei riivanud, hajusalt elavaid neenetseid ning nende porokarju aga k?ll. Kaua ei osanud ma aimatagi, et olin isegi selle ilmk?rakaga kaude seotud. Nimelt puurisime aastal 1976 Neenetsimaa s??serohkes tundras harvadesse m?ndidesse auke ja v?tsime proove. Rahuldusin lihtsa seletusega, et uuritakse ilmastikuolusid viimasel poolsajandil. Alles hiljem sain teada – noid proove l?ks tarvis, et m??rata, kui kaugele ulatus Tsaar-pommi radiatsiooni- ja plahvatuslaine ning millise intensiivsusega oli kiiritus. Tundsin, et minu kohus on sellest maailmale r??kida. Olev Remsu