Minu Nizza. Paradiis k?eulatuses

Ka aastates naisest v?ib t?nap?eval saada majandusp?genik. Just selleks ma 2011. aastal saingi, kui olin sunnitud varju otsima imekaunilt L?una-Prantsusmaalt. Loo iroonia seisneb selles, et olen alati unistanud elada seal, keset lillakassiniseid lavendliv?lju ning ajaloost pungil soojas ?hus, kuid esimesed kuud Nizzas olid k?ike muud kui paradiislikud. Ent pole halba ilma heata: elu viis mind kokku huvitavate inimestega ning eakate nizzalaste nostalgilised pajatused bella Nissa'st aitasid mul leppida oma uue koduga araabia k?la keskel. Mu lemmikpaikadeks said Gourdon, kus v?ib hinge ja n?puotstega taevast puudutada, ning Laghet, kus siiani imed s?nnivad. Muidugi tegin tutvust ka kuulsa Prantsuse b?rokraatiaga, mis v?ib juuksed halliks ajada ja meelem?istuse r??vida… ning poliitikaga, p?hiliselt oma p??stja ja armsama silmade kaudu. Tal on isegi v?ljend Prantsuse korrumpeerunud ?iguss?steemi kohta: ainult m?ned advokaadid tunnevad seadust, enamik tunneb kohtunikke.