Minu P?rnu. Suvitajaks saamine

Minu P?rnusse kuuluvad supitirinad, l?unaooted, munapeekrid, kreemikoogikesed, pisut saksik k?nepruuk, pealel?unane tennis, orkestrimuusika… See linn on nii meelas het??r vilkuvates festivalides kui ka siivas tante valges p?lles, kodanliku kultuuri, Eesti riigi, Konstantin P?tsi ja skaudiliikumise h?ll. Ma ei teagi, kas minu P?rnu ?ldse on glamuurne kuurort. Kuurort k?lab sama naljakalt kui toruk?bar v?i puudritoos. Ma hulbin ebam??rases p?rnakate kihis ja arvan end turistidest ja suvitajatest ?lemaks. Kohalikuks, sest olen siin s?ndinud ja kasvanud. Tegelikult olen samasugune kui suvitajad – hooajaline. Minu suhe selle linnaga katkeb, kui „kogu maa on kaetud valge lumega“. Alles siis olen ma t?ielikult teiste linnade p?ralt. T?mme P?rnu poole algab siis, kui kevaditi taevas k?rgeks kisub ja merest tindikala hakatakse p??dma. Mind t?mbab nostalgia: lapsep?lv, ajalugu, maja k?nelevad palgid, Orto p?ikesekreem, Kuldne Trio… Minusuguseid on palju. Neid, kes ei suuda ega taha lahti lasta kirest selle sinirohelise linnakese vastu. – PIRET TALI