Minu Portugal. Igatsedes kadunud aega

Ma elan Portugalis v?ga tagasihoidlikku elu, kuid see t?hendab vabadust. Mul on kodu ?likaunis ja luguderikkas Lissabonis, mis ?llatab mind igal sammul ka kaheksandal siin veedetud aastal. Ma teenin oma igap?evast leiba sellega, mis mulle k?ige rohkem meeldib – ?petan lastele filmi ja muusikat. Arusaamine, et olen siin ?nnelik, ei saabunud suurejoonelise joovastuse, vaid tasase ja veidi argliku nendinguna. Peale k?ige ilusa on see t?hendanud ka n?gurip?evi, pisaraid, ?ksindust ja tohutut hirmude ?letamist. Olen otsinud valgeid j?ule Portugali m?gedest, olnud seotud nii massiturismi kui ?kokogukondadega, t??tanud vabatahtlikuna Assoori saarte taludes ning praeguseks leidnud oma koha kino-, muusika- ja kultuurimaailmas. Liuglen siinse tunnetusliku tasandiga ?hes r?tmis. Mu s?dame on v?itnud portugallaste ja p?ikese soojus, k?lalislahkus, ligimesearmastus ja m?ngulust. Vaimumaailm, mis v??rtustab inimesi ja nendega veedetud aega. Hea toit, silmailu ja poeesia igas hetkes. Siin tunnen ennast nagu kodus.