Minu Prantsuse Guajaana. Jaaguari j?lgedes

Inimasustus on siin sama h?re nagu L??ne-Saharas, kuid kidura k?rbe asemel laiub elurikas vihmamets. Pealinnast vaevalt tunnise s?idu kaugusel elavad maailma suurimad mao-, putuka- ja ?mblikuliigid, ent samas on k?ibel euro. Kariibi, Euroopa ja saramaka kultuuriruum p?imuvad veidraks seguks – p?letiku korral otsitakse abi haiglast, kuid metsas ei kaotata valvsust libajaaguaride ja troopiliste lumeinimeste suhtes. ?le piiri hiilivad illegaalsed Brasiilia kullakaevajad ja sugugi mitte seaduskuulekamad l??ne suurkorporatsioonid. Tagatipuks on siia juba 13 aastat palgatud eestlasi, et nad ?ises d?unglis putukaid p??aks. See raamat r??gib ?heteistk?mnest kuust, mis ma Prantsuse Guajaanas veetsin. Sattusin v?ikesesse eraldatud kommuuni, mis koosnes sisser?nnanud suriname suurperest, ?hest brasiillannast ja kohalikust kanepis?brast. Kollektiivi juhtis Pariisist p?rit v?ikeettev?tja, kes peale putukap??giga tegelemise majutas ka putukaturistide kirevat seltskonda.