Minu Rootsi. S?nnitusvaludeta ?hiskond?

Olen Rootsis elanud seitse aastat, alguses ?pilasena, hiljem lapsehoidjana, praegu ?mmaemanda ja emana. Tunneme end perega siin h?sti, peame oma kodumaaks tervet Euroopa Liitu ning Stockholmgi on sisuliselt Tallinna naaberlinn. Rootsi on maailma parim riik, selles on enamik kohalikke kindlalt veendunud. On siinne ?hiskond t?esti valuta s?ndinud ja ?dini turvaline? Olen palju ?ppinud ja arenenud – vabanema eelarvamustest ja v??ravihast, austama erinevaid vaateid, elama tervislikumalt, olema efektiivne. Mida kauem siin elan, seda enam veendun, et Rootsis k?ib pidev sees- ja v?lispidine uuendamine. Pingeid ja stressi on igap?evaelus t?epoolest v?hem. On tunne, nagu oleks kodumaa laienenud ning selle nimeks on Rootsi-Eesti. V?rd?iguslikkus, mitmekultuurilisus ja kakskeelsus on teemad, millest ei saa ma oma Rootsist kirjutades ?le ega ?mber. Jutustan ka igap?evaelust, kuhu mahuvad peale k?ige muu kinnisvaralood, t?? s?nnitushaiglas, laste jalgpallitrennid, meedia ja reisisoovitused.