Minu T?ehhi. Parajad ?vejkid

Mu v?lkkiire otsus ?he suven?dala jooksul Prahat avastada kujunes hoopis aastatepikkuseks armastuslooks T?ehhi ja t?ehhiga. Neist n??d igap?evaselt eemal olles tunnen, et kuskil minus on peidus pisike t?ehhitar, kes aeg-ajalt pead t?stab, kui k?rvu kostab tuttav veider-kaunis-susisev slaavi keel m?ne l?busa uue aja ?vejki suust. Siis meenutan nostalgilise muigega aega, mis sai veedetud nii majesteetlikus Prahas kui ka maamehelikult s?bralikes k?lades ja ?dusates v?ikelinnades. Kord h?marates veinikeldrites jumalate jooki maitstes, m??da laasi ja losse uidates, koolilastele tarkust jagades, siis aga n?rve proovile pannes ametkondi v?isates, suurlinliku ?ksk?iksusega v?ideldes v?i riiki uputava veevooluga silmitsi seistes. Eeva?likonnas modellid reklaamplakatitel, balli pidavad jahimehed, autoritaarsed k?rtsmikud, piitsadega lihav?ttep?hilised, pikantse suuv?rgiga veinimeistrid, svipsis kanuutajad ja riigi j?ukaimad lapsukesed… Kui m?lupiltide virvarr kripeldavaks igatsustundeks kasvab, tuleb vana head T?ehhimaad taas oma silmaga kaema minna.