Minu ?veits. Kahepaikne vahejaamas

?veits? Lumised m?ed, ?itsvad alpiaasad, nunnud lehmad, punased rongid, Emmentali juust, t?psed kellameistrid ja igal pool ?okolaadipoed? Kui sa sellest maast just nii m?tled, siis oled langenud h?sti turustatud ?veitsi-kli?ee l?ksu. T?pselt nii juhtus minuga, kui ma paarik?mne aasta eest „ajutiselt“ ?veitsi kolisin. Tasapisi avastasin, et Arkaadia-maastiku kuvand varjab Eesti-suurust keerulist f?deraalriiki, millest suured katastroofid ja v??ras v?im on imekombel m??da k?inud. K?ik on v?ike ja s?bralik, aga kohaneda ei ole siin lihtne. Tuleb harjutada viisakat vestlust ?veitsi saksa keele mitmesajas dialektis. V?tta suusatunde koos beebidega. Varuda kannatust pikkadeks tervitus- ja lahkumisrituaalideks. Veenda vastutulijaid, et kuuseriisikad ei ole m?rgised. Poolp?lvili heina niita. Vestelda k?lalistega ?hiskondliku transpordi teemal. J?uda vaevu j?rele m?est ?les r?hkivatele vanainimestele. S??a juustu-vorstisalatit. J?uda kohtumistele sekundi t?psusega. Lapsem?ng minusugusele kahepaiksele!