(Mitte just) armastuslugu

„Tukastame hommikuni,” ?tleb Ardo ja kustutab tule. „Ma magan siis sinu k?rval. Kui sind muidugi ei h?iri, et ma norskan.” Ent nad uinuvad p?riselt alles vastu hommikut. Riided on voodi ees hunnikus maas. Rebeka teksade peal vedelevad Ardo alusp?ksid, sealsamas on Rebeka pluus ja Ardo raske metallist p?ksirihm. Rebeka tajub, et ta h??l k?lab pimedas toas veidralt kumedana. „Ma ei tea, ma olen natuke noor nagu.” „Proovi aru saada, mina vaatan sind mehe pilguga.” „Sa oledki must k?mme aastat vanem.” „Jah, ja tahan sind hirmsasti!” „Ma pole nagu valmis. Ma peaksin ka nagu p?riselt tahtma.” „Jah, sul on ?igus. T?iesti. A’ mis klassi sa l?petad?” „?heksanda.” Rebeka on oma klassi veidrik. Ta j?lestab kooli, tuiab vabal ajal s?brannadega vanalinnas ning kulutab kogu taskuraha kassettidele, raamatutele ja odavale veinile. Rebeka otsib ka armastust ning leiabki selle. T?si, armastus pole selline, nagu ta arvab, ega tule sealt, kust ta seda ootab. Aasta on 1998, alkoholi saab putkast k?tte ??p?evaringselt ning tutvusi s?lmitakse trollipeatuses. „(Mitte just) armastuslugu” on Brigitta Davidjantsi (snd 1983) deb??tromaan. See on kohustuslik raamat t?nastele t?drukutele, aga ka k?ige neile, kelle t?tarlapseiga j?i p??rastesse ?heksak?mnendatesse.