Ninamees Raio Piiroja. ?huv?itleja

“Raio Piiroja pole tavaline sell, tema oli platsil hull. Oli heas m?ttes hull, kes m?llas ringi, tahtmisest tulvil! Kui Raio meeskonda tuli, n?gime ja teadsime k?ik, et tal pole ?iget vutitehnikat. Aga ta kasvas kiiresti, sisemine j?ud oli v??ramatu. Ning Raio t?estas end juba teises t?ispikas koondisem?ngus, F??ri saarte tormilahingus. Raiost sai koondise raudvara, p?rast minu l?petamist kapten. Temas kui inimeses ei leia isegi lambiga otsides ?htki halba joont. Lihtne ja abivalmis kaaslane, igaks v?ljakutseks valmis. Nii hakkaja, et tee temaga koos mida iganes, ikka tundub k?ik k?ttesaadav. Kuulsus ei k?iguta teda ?ldse.” Nii r??gib suve hakul ilmuvas raamatus “Ninamees Raio Piiroja, ?huv?itleja” teine meie vutikuulsus Martin Reim. Raio ise ?tleb nii: “Vutiv?ljakul sirge seljaga ja p?stip?i seistes, Eesti h?mni kuulates ja lauldes olen m?istnud, et m?ngueelne soojendus alles l?heneb l?pule. Enese ?lesk?tmine saab viimast lihvi, tajud erilise selgusega, kelle eest ja mille nimel sa kohe koos k?mne ?lg-?la k?rval seisva kaaslasega v?itlema hakkad. Trib??nilt ulatub meeskonnani f?nnide laul. Kodumaa esindamine on ?lim, mida sport suudab pakkuda. Eesti koondislasena end hoida ei saa, ?hegi olukorra ees risti ette l??a pole v?imalust ega ?igust.” Teised vaatlevad raamatus Raiot ja tema vaatleb teisi, kangastuvad suured vutilahingud – m?letate, Venemaa sai Lillek?las Eestilt tappa! Selguvad asjaolud, miks kaheksa-aastasel tuli katlamaja korstna otsa ronida ja miks t?ismehe nina alatasa puruneb. Siinkohal siis peat?kk vutisaabastes kirjutatud saagast. Gunnar Press, raamatu autor