Painajalik leping

P?rast esikromaani „H?pnotis??r“ tohutut edu nii Rootsis kui ka kogu maailmas toob Lars Kepler meieni j?rgmise loo kriminaalkomissar Joona Linna juhtumite sarjast – „Painajalik leping“, mida on eri keeltes m??dud juba enam kui pool miljonit eksemplari. Ilusal suve??l leitaks Stockholmi saarestikus triivivalt mahaj?etud l?bus?idulaevalt noore naise surnukeha. Tema kopsud on t?is soolast vett, kuid selle vee j?lgi pole ei tema riietel ega teistel kehaosadel. „Ta uppus, Joona,“ lausub kohtumeditsiini professor. „Uppus?“ Professor noogutab ja naeratab. „Ta uppus laeva pardal.“ „?kki keegi leidis ta merest ja t?mbas laeva pardale?“ „Kui ma nii arvaksin, siis ma ei raiskaks su aega,“ s?nab professor. J?rgmisel p?eval leitakse ?ks mees surnuna Stockholmist, riigile kuuluvast korterist. Mees ripub laes oleva lambikonksu k?lge kinnitatud silmuses. Kuidas see v?imalik on? Toas on k?rge lagi ja seal pole ?htki m??blit?kki, millele ronida. Ometi on Joona Linna veendunud, et tegu on enesetapuga. Muidugi on Linnal ?igus, kuid see ei t?henda veel, et juhtum saaks lahendatud – tegelikkuses on hoopis tegu peadp??ritavalt pingeliste ja ohtlike s?ndmuste ahela eelm?nguga. On asju, mida ei l?peta isegi surm…