Pariisi k?ht

Vankrid veeresid, hobused sammusid omatahtsi, pea norus. Mees, kelle proua Francois oli ?les korjanud, lamas k?huli, pikad jalad peitunud vankri tagaosa t?itvasse naerikuhja; ta n?gu oli surutud keset ilusat porgandilasu, mille pundid end laiutades ?lespoole sirutasid; ja kurnatult, haarates laiali k?tega m??ratut aedviljakoormat hirmust, et m?ni raputus v?ib ta maha paisata, silmitses ta enda ees olevat kahte l?putut gaasilaternate rida, mis liginesid ja segunesid seal p?ris ?leval, teiste arvutute valgusallikate seas. Silmapiiril h?ljus m??ratu valge vine, m?hkides magava Pariisi k?igi nende leekide s?ravasse aurupilve.