Peidust v?lja

Kuidas ka Pia-Maret ei proovinud, polnud isa ja memme talle emast peaaegu midagi r??kinud. Muidu oli ju k?ik h?sti: tal oli maailma parim isa, Meelikaga olid nad kui sukk ja saabas ning kooliski olid asjad talutavad. Kui piinav kinnisidee emast v?lja arvata, tundus elu isegi igav. Kuni ?hel p?eval leidis ta midagi veidrat – imekauni k?ev?ru, otse pr?gikonteinerist. Nagu doominoefektis viis n??d ?ks s?ndmus teiseni ning hakkas juhtuma kummalisi asju, ka temaga, Maretiga. Muidu pigem tagasihoidlikus kartlikus neius t?stis pead iseteadvus ja otsustavus.