Platvorm

Houellebecqi kolmanda romaani „Platvorm” (2001) peategelane, blaseerunud riigiametnik, kel pole inimkonna suhtes enam mingeid illusioone, avastab, et ?nn v?ib siiski v?imalik olla. Anal??sides turismi ja kapitalistlikku s?steemi laiemalt, pakub Houellebecq turuseaduste ja k?ikeh?lmava tarbimise k?es kalestunud l??ne inimesele oma kummalise, ?raspidise „optimismiga” ?nnestavat lohutust, olgu v?i ajutist kergendust – v?ib vist ?elda, et selle v?imalikkus (v?i hoopis v?imatus?) ongi romaani peateema. Avalikkuses tekitas ?gedat vastukaja ennek?ike raamatu „poliitiline ebakorrektsus” – peategelase ?ge islamivastasus, mida on paratamatult kiusatus ?le kanda autorile endale, seksiturismi ?igustamine ja L??nemaailma allak?igu ilustamata kirjeldamine. Michel Houellebecq (snd 1956), keda kriitika kaldus tema loometee alguses pidama t?hipaljaks skandalistiks, on paarik?mne aasta jooksul avaldanud kuus romaani ja t?usnud t?nap?eva Euroopa tuntumate ja hinnatumate kirjanike hulka. Ehkki „ametliku” tunnustuse saavutas kirjanik alles 2010. aastal, kui v?itis romaaniga „Kaart ja territoorium” Prantsusmaa prestii?ikaima kirjandusauhinna Goncourt’i preemia, sai ta laiema lugejaskonna seas populaarseks juba oma esimeste proosateostega „V?itlusv?lja laienemine” ja „Elementaarosakesed”.