Projektilaps P?rnust

Mis teeb inimesest k?ike-j?uda-tahtva rabeleja? Kuidas sellise inimese elutee on alanud? Kati Murutar kaevus oma suure talu ja pere pidamise k?rvalt m?lu s?gavaimatesse soppidesse. Sealt ilmus hoolikalt ?ra unustatud lugusid, mis jahmatasid ka kirjanikku ennast. Nii n?iteks tavatses ta ema, kaunis ?ksikemast tohtriproua viia patsientidelt meeleheaks saadud assortiikarbid m??ki ?hte turuputkasse, kuni ?hest karbist v?lja ilmnud t?nukaart koos kahek?mne viie rublaga t?i paksu pahanduse. ?htuti unistas ema „siit p??semisest” ja hoidis sidet v?lismaale-mehele-agentuuridega. See oli ajastu, millesse 1967. aastal s?ndinud Kati paratamatult sattus. Ka selles n?uka- ja stagnafarsis said t?drukud orgasme ja maalisid, ?ppisid suitsetama ja tantsisid, hoidsid emadele p?ialt, et emadel ometi kord j?rgmise meheprooviga ?nne oleks, ja l?ksid l?puks, v?hem v?i rohkem ?nnestunult, l?hemaks v?i pikemaks ajaks mehele. Oli koolikiusamine ja kompleksid, laste intriigid ja s?prused. K?ige selle all oli aga teadmine, et oled ema „projektilaps”: sinu ilmaletuleku eesm?rk oli p?itseisse saada mees, keda sina alati igatsema ja h?benema j?id, sinu isa. V?ibolla isapingete maandamiseks saigi alustatud see peadp??ritav tublilapse karussell balletikool-kunstiring-laulukoor-n?itestuudio, v?i olid need lihtsalt „t??diku geenid”?