Punin ja Baburin

…Ma olen n??d vana ja haige – ja m?tlen k?ige sagedamini surmast, mis iga p?evaga ikka l?hemale tuleb; harva m?tlen m??dunust, harva vaatan vaimusilmaga tagasi. Ainult vahetevahel – talvel liikumatult oma k?deva kamina ees istudes, suvel tasasel sammul m??da varjulist puiesteed k?ndides – tuletan meelde minevikku vajunud aastaid, s?ndmusi, inimesi: kuid mu m?tted ei peatu siis k?psel keskeal ega ka noorusaastatel. Nad kannavad mind kas varasesse lapsep?lve v?i poisiikka. Nii ka praegu: ma n?en end olevat maal oma karmi ning kurja vanaema pool – ma olen k?igest kaheteistk?mneaastane – ja mu kujutlusse kerkivad kaks olendit… Kuid ma jutustan k?igest j?rgem??da ja seotult.