Surnud hinged

Romaani peategelane Pavel Nikolajevit? T?it?ikov on ettev?tlik tegelane, kes liigub stagneerunud m?isnike ja ametnike seas. Paindlik ja pugejalik mees unistab samuti varandusest ja soojast kohast. Pettuste t?ttu riigiteenistusest tagandatud ?nnek?til on omap?rane rikastumisplaan. Ta reisib m??da Venemaad ja ostab m?isnikelt «surnud hingi» – talupoegi, kes on juba elust lahkunud, kuid ei ole veel ametlikult revisjonilehelt maha kantud. Gogoli “Surnud hinged” on p??rdepunktiks vene kirjandusloos; ta j?relm?ju on tohutu suur, aga Gogoli m?ju ulatub ka maailmakirjandusse ning kestab t?nap?evani. “Surnud hinged” pani aluse vene ?hiskondlikule romaanile, s.o. sellisele proosa suurvormile, mis ei piirdu huvitavate seikluste v?i sentimentaalsete episoodide ?mberjutustamisega, vaid kus materjal teenib inimelu ja ?hiskondliku probleemi kunstikasvatuslikku kujundamist. /Valmar Adams/ 24. veebruaril 1852 p?letas kirjanik «Surnud hingede» teise osa m?rkmed, heitis voodisse, keeldus s??mast ning suri ?heksa p?eva hiljem valudes.