Tee v?e raamat

Huvi „Daodejingi“ ja selle salap?rase autori (Hiinas, muide, nimetatakse ka teksti ennast sageli n-? autorinimega – Laozi) vastu on viimase poolteise sajandi jooksul maailmas kasvanud lausa geomeetrilises progressioonis, mida v?ljendab t?lgete, t?lgenduste, uurimuste, kirjutiste ja teooriate tohutu (loendamatu) hulk. Millega see Hiina s?divate riikide ajastu (475-221 e.m.a) mahult tagasihoidlik (originaalis vaid veidi enam kui 5000 kirjam?rki) m?tteantoloogia t?nap?eval sellise t?helepanu on teeninud, on isegi raske ?elda. Aga midagi selle teose lakoonilistes, kohati justnagu kr?pteeritud s?numit edastavates aforismides j?relikult on, mis sunnib uurijaid-m?tlejaid – ja kaugeltki mitte ainult sinolooge, vaid sinoloogiast ?sna kaugeidki inimesi – ikka ja j?lle seda ette v?tma, uuesti v?i ?mber t?lkima ja seletama leidmaks sinna peidetud universaalset s?numit v?i ehk hoopis – paigutamaks sinna omaenda s?num. Ja tekst k?ike seda kannatab, j??des ikka iseendaks, olles „kulutades kulumatu“ nagu ?eldakse seal Laozi ?petuse keskse kategooria, mida t?histab ka pealkirja esikm?rk d?o, kohta, mis igas kolmes eestinduses on nende autorite tahtel leidnud erineva vaste – ’kulg’ M?lli, ’Tao’ Kaplinski ja ’tee’ Sarve t?lkes. – M?rt L??nemets, sinoloog.