Tuletunnistaja

Kogu maailmas kasutab politsei keerukate juhtumite lahendamisel meediumide ja spiritistide abi. Seda tehakse aastas korduvalt, kuigi ei ole ?htegi t?endit selle kohta, et meedium oleks lahendusele ka kaasa aidanud. Flora Hansen kutsub end spiritistlikuks meediumiks ja on aastaid elatist teeninud sellega, et teeskleb surnutega r??kimist. ?hel augusti?htul loeb ta ajalehest, et destruktiivse k?itumisega t?tarlaste kinnises hoolekandeasutuses on toime pandud kohutav m?rv. Flora Hansen otsustab helistada politseile ja v?idab, et on ?henduses tapetu hingega. T?endid viitavad vaieldamatult sellele, et m?rvar on ?ks hoolealustest, heatahtlik ja vaikne t?druk, kes p?genes asutusest m?rva??l. Kui Joona Linna asub tema minevikku uurima, selgub, et t?druk ei ole mitte alati olnud nii heatahtlik. Joona uurib kuriteopaika kauem kui ?kski teine komissar. Ometi ei ole ta rahul, ta m?tleb, et peab n?gema veel midagi, enne kui p??seb sellest kohutavast ruumist. Ta peab leidma mingi detaili, mis aitaks teda edasi, mis aitaks niidi n?ela taha panna. Ta silmitseb voodis lebavat t?tarlast. Tolle paljalt nahalt hoovab veel n?rka soojuskuma. T?druku k?ed on surutud n?o ette, nagu m?ngiks ta peitust. Joona kummardub tema kohale ja avastab, et midagi on t?druku vasaku nimetiss?rme k??ne all. See n?ib kui s?gavpunane liivatera, rubiinikild. Joona pilgutab silmi, et n?gemist teravdada. Verd t?is pritsitud toas on raske keskenduda v?ikesele punasele terakesele, aga ta ei anna alla, kummardab l?hemale, tunneb t?druku magusat l?hna ja taipab ?kki, mida ta k??ne all n?eb. Kurjategija j?litamine v?tab ?ha v?givaldsemaid ja ootamatumaid p??rdeid. Iga vastus viiks justkui uute m?istatusteni, sirge tee l?peb lab?rindiga. Kuigi uurimine on jooksnud ummikusse, ignoreerib politsei Flora Hanseni telefonik?net. Esialgu n?uab naine oma jutu eest raha, kuid seej?rel palub vaid ?ha meeleheitlikumalt, et teda ?ra kuulataks.