V?ikemees. Sari Orpheuse raamatukogu

Aastavanune laps satub ?ksinda v??rale planeedile. Kuid j??b sellest hoolimata ellu. Kui ta hiljem, kolmeteistaastaselt leitakse, pakub ta leidjatele palju peamurdmist – ta oskab asju, mida inimesed ei oska, k?itub viisil, mis inimestest erineb. Ta esimene soov on see, et inimesed kiiresti lahkuksid. Sedapuhku pole Strugatskitel k?ige t?htsamaks mitte ?hiskond, vaid eelk?ige inimene. On tore, kui inimene m?tleb teaduslikele avastustele ja inimkonna tulevikule ja v?itleb selle eest – aga kui panna sinna k?rvale ?ks rikutud lapsep?lv? Kumb on t?htsam? Tsitaat teosest: "Juba viisk?mmend tuhat aastat ?ritame me aru saada, mis me oleme, kuid seestpoolt vaadates seda probleemi ei lahenda, nagu ei ole v?imalik iseennast juukseidpidi ?les t?sta. Tarvis on ennast k?rvalt vaadata, v??raste, t?iesti v??raste silmadega…" Just seda teevad siin ka Strugatskid – vaatavad inimest v??raste silmadega.