Viimane raund

Peeter Urmi esikromaan linnahaigla kirurgiaosakonna juhatajast, kelle ellu murrab haigus. […] „Ma ei taha surra,” sosistas ta enda ette. Ma pole kunagi olnud argp?ks, aga ma ei taha surra. Errok seisis nii mitu minutit, k?hmus ja vana oma mures. S?rmed l?tvusid aegamisi ning p?randale kukkus kokkumuljutud paberinutsak. Ta vaatas seda imestunult, t?stis siis rahulikult ?les ja viskas tuhatoosi. Ta ei tundnud mingit kahetsust. Korraks oli ta uuesti lootnud, surudes hirmu kaugesse m?lusoppi, valades hilinenud armastusse kogu oma elutahte. See oli l?hike s??st teisele poole kuristikku. Pidi ta endale seep?rast etteheiteid tegema? N??d on k?ik j?lle omal kohal ja viimane sild on p?letatud. Ingrid andestab mulle, andestab ?hes unustusega. Aga enne seda tunneb ta mulle kaasa. See juhtub hiliss?gisel, s?gisel on kaastunde v?rvid. […]