Klaasmeri

Klaasmeres peegeldub kaks kuud ja selle kallastel elab kaks vaenujalal olevat rahvast. Sisse r?nnanud mererahvas on metsarahva h?ime Klaasmere kallastelt minema t?rjunud, h?imud on vallutajate asulaid ?ha uuesti r?nnanud. Mererahval on linnad, p?ssid, suured purjelaevad ja ?likoolid, metsarahval ainult vimm, v?lukunst ja h?imude salajane koost??. T?htsa ?lesandega saadetakse ?le mere noor metsarahva naine nimega Julgus, kes saab r?nnata risti l?bi mererahva alade, sest oskab nende keelt. Teel kohtab ta teist noort naist, mererahva seast p?rit Aselit, kes on endale oma t?htsa ?lesande p?stitanud. Nad poleks kunagi tohtinud kohtuda, sest nii ei ?nnestu kummalgi enam j??da selleks, kes ta on seni olnud. Miks suur hulk mererahvast kolme p?lve eest korraga Klaasmere ??rde r?ndas? Kuidas metsarahvas v?lukunsti kasutab ja miks nad selle abil mererahvast v?itnud pole? Kui palju v?ib oma vaenlase kohta teada saada, et ta endiselt vaenlaseks j??ks? „Mis see on?” Reu k?kitas Aseli juurde, kes uuris reelingu ??res istudes mingit v?rvilise joonistusega p?rgamenti. Asel vaatas ?llatunult ?les. „Klaasmere kaart,” ?tles ta. Reu tegi kannatamatu liigutuse. „Ja misasi on kaart?” Asel otsis s?nu. „Kaart on… noh, nagu pilt. Maadest ja meredest. V?hendatud, et suured maad paberi peale ?ra mahuks. Umbes nii, nagu kotkas k?rgel lennates maailma n?ha v?iks. N?ete, selle kaardi peal on Klaasmeri. L??s on siin ?leval servas, ida all. Siin on P?rl, kust me teele asusime. M?letate seal selle lahe kuju? Siia on see ka joonistatud, n?ete? Ja siin on Tuul, kuhu me l?heme.” Reu vahtis paberit. See ei olnud linnu vaade maailmale, pigem m?ne jumala oma. Ta puudutas s?rmega kaardi ?lemist serva, mis oli v?rvitud roheliseks. Seal oli l??s, metsad ja sood, kodu. Aga kaart l?ppes ?sna varsti p?rast Klaasmere, Selge mere rannajoont. Tema kodu polnud sinna joonistatud, see j?i mererahva jumala pilgu alt v?lja. J?lle oli mererahval midagi imelist, vaevalt arusaadavat, aga k?ikjale nende v?im ei ulatunud. Mari J?rve on populatsioonigeneetik, kes uurib teadurina rahvaste ajalugu nende DNA p?hjal. Ta on kaitsnud doktorikraadi molekulaarbioloogias ja t??tanud Tarvastus bioloogia?petajana. Talle meeldib ujuda, eriti risti ?le veekogude, ja keeli ?ppida, sest teise rahva liikmega tema enda keeles r??kimine tekitab r??msat uhkust ning m?istmist, mis j??ks muidu leidmata. Mari elab abikaasaga Mulgimaal talus, peab mesilasi ja kirjutab, sest teisiti ei saa. Varem on temalt ilmunud p?nevusromaan „Esimene aasta” (2011).