Novembri?? kirjad

Eesti teadlaste l?bimurre nanotehnoloogias on siia toonud teistmoodi rahasid ja uusi vajadusi. Sajandi viimase veerandi alguseks on praeguse Tamsalu kohale p?stitatud hiiglaslik tehas. Koos teaduskeskuse, t??listele m?eldud elamiste ning organisatoorse ja meelelahutusliku infrastruktuuriga moodustub k?rge betoonm??riga piiratud tehaselinn. V?i Kummituslinn, Tondilinn, Maailmalinn, nagu seda kutsutakse v?ljaspool m??ri. Keire on suurema osa oma teadlikust elust elanud just m??ri taha j??vas linnas, alul omast tahtest, siis olude sunnil. K?esolevas raamatus jutustab naine isiklikku Tamsalu-lugu kirjade vahendusel oma elukaaslasele. Tondilinn – see oli Tamsalu teine nimetus neil linna algusaastatel. Siis kui tehasehooned alles kerkisid ja maa-alused trassid ehitati, siis kui linna veel eraautosid lubati ja s?jav?eline osa polnud arenenud t?nasele tasemele – tol ajal juhtus seal liiga palju veidraid ?nnetusi. N??dseks on linn ?ppinud, kohandunud ?mber, valmistunud probleemideks ja samas neid m?rksa paremini v?ltiv. Mina ja veel paark?mmend ?nnetut olime Tamsalu viimased „??rmised eba?nnestumised” ja isegi meie tulime sellest siiski eluga v?lja! V?hemalt enamik meist, kuid nii on see vist alati nende suurte ?nnetustega – ikka leidub neid, kelle jaoks tuleb abi liiga hilja v?i oskamatult. Mairi Laurik on v?itnud T?nap?eva noorteromaaniv?istluse teosega „Mina olen Surm” (T?nap?ev, 2016). Tema romaan „S?steem” (Fantaasia, 2016) m?rgiti ?ra Eesti Kirjanike Liidu romaaniv?istlusel.