Stepi kuningas Lear

Meid oli vist kuus meest, kes me olime ?hel talve?htul kogunenud oma vana ?likoolikaaslase poole. Jutt l?ks Shakespeare'ile, tema t??pidele, sellele, kui t?iuslikult ning t?etruult on neis kogu inimolemuse s?gavus esile toodud. Eriti pani meid imestama nende elulisus ja ?ldinimlikkus. Iga?ks meist nimetas Hamleteid, Othellosid, Falstaffe, isegi Richard Kolmandaid ja Macbethe (viimaseid, t?si k?ll, ainult kui v?imalikke), keda ta oli elus kohanud. «Aga mina, mu h?rrad,» h??atas meie v??rustaja, juba elatanud mees, «tundsin kord ?ht kuningas Leari!» «Kuidas nii?» k?sisime meie. «P?ris lihtsalt. Tahate, ma jutustan teile?» «Olge nii kena.» Ja meie s?ber asus viivitamata pajatama.